Ennetamine aitab kriise ära hoida

2008 lahtirullunud globaalne majanduskriis sai alguse pangandussektorist. Selle põhjusi tuleb otsida pankade, kuid mõningal määral ka klientide suurest riskijulgusest ja riskijuhtimise mahajäämisest sündmusteahelas. Piltlikult tähendas see, et ärijuhid haarasid autorooli ja palusid riskijuhtidel istuda tagaistmele. Riski ja äri konflikt kriisides realiseerub suurel määral sügavate tagasilöökidega erinevatesse majandussektoritesse, sealhulgas satuvad  löögi alla ka kodulaenud ehk raskustesse satuvad pered, kes olid kodu soetamise kasutanud pikaajalist laenu.Regulaatorite kriisijuhtimise relvastuses on alati ennetavate meetmete rakendamine. Meetmed, mis praegu tunduvad ootamatud ja mittetarvilikud, osutuvad hiljem, kui “veri tänavatel”, oluliseks riske maandavateks eduteguriteks. Vaadates mõningaid majanduse arenguid (räägitakse taas kinnisvarahindade kiirest kasvust), on õige aeg eelmise kriisi valusatest õppetundidest saadud kogemusi tulemuslikult ära kasutada.Eesti Panga otsustas rakendada alates 2015. aastast lihtsad ja arusaadavad piirmäärad kodulaenudele ning seda tuleb aktsepteerida. Reaalpankurina meeldib mulle reeglite lihtsus ja arusaadavus nii kliendile kui ka pankurile.Omafinantseering on konkurentsikoht ja seda tuleb reguleerida, sest tiheda konkurentsi tingimustes tuleb vältida võimalust laenu võtta 100% vara väärtusest. See on riskantne nii kliendile kui ka pangale. Nii laenuandja kui ka laenuvõtja peavad olema veendunud, et suudetakse võetav laen tagasi maksta. Madal omafinantseering kannab endas riski, et  laenu võivad saada ka need, kes selle teenindamiseks võimelised ei ole.Klientide maksevõime turvalise jätkusuutlikkuse huvides on samuti oluline määrata laenumaksete suurusele lagi pere/leibkonna sissetulekute vaates. See kontrolltase on ettevaatavalt eriti tähtis. Reaalpankurina soovitan perel hoida laenukohustuste suhet netosissetulekusse isegi kuni 30% juures ja jätta ülejäänud vahe nö puhvriks raskete aegade tarvis.Otsest laenubuumi ohtu ei ole. Praegu laenavad Eesti pangad klientidele kümme korda väiksemas tempos kui kriisieelsel ajal. Kui 2007. aasta buumi ajal kasvas eestimaalaste kodulaenuportfell 1,35 miljardit eurot, siis praegu moodustab antud näitaja 137 miljonit eurot.Eesti Panga meetmed on ennetavad. Lisaväärtus on see, et need ei hakka negatiivselt piirama pankade praegust laenutegevust ja konkurentsi, mis on alati võimaldanud klientidele paremaid tingimusi. Meetmed on suunatud eelkõige tulevikku, hoidmaks ära laenubuumi ja sellest tulenevate võimalike kriiside kordumist.